Hakka blogi jälgijaks - sisesta oma meiliaadress ja saad teated uutest juttudest siin
Email again:

Tere tulemast, uued naabrid! 12.05.2021

Supilinna Tirin, lehekülg 14-15
Print

Supilinn ei ole ammu vaid sajandivanuste puumajade nägu, sest umbes veerand supilinlastest elab siinsetes uuselamutes. Teeme juttu mõne uue supilinlasega, et kuulda nende arvamusi Supilinnast. 

Uued kortermajad pole Supilinnas ju iseenesest midagi uut. Kinnisvarabuumi ajal valmisid 15 aasta eest kortermajad näiteks Kroonuaia ja Lepiku tänavate vahele, triibulised Selleri majad, elamud Tähtvere tänava nn Söödi õunaaeda. Kümne aasta eest valmisid Oa tänava nn kassi, liblika ja linnu maja, siia-sinna on hiljemgi uusi maju ehitatud. 

Möödunud aasta-kahe jooksul on Supilinna tagumisse otsa Oa, Kauna ja Kapsa tänavatele kerkinud üle 10 maja kokku enam kui 100 korteriga, mis on kiiresti omanikud leidnud. Suurte ehitusmahtude mõttes võib öelda, et Supilinn on valmis saanud, kuigi üksikuid hooneid ehitatakse kogu aeg. 

Kes Supilinna uutes majades elavad? Nagu igal pool Supilinnas, paistab pilt meeldivalt kirju. Palju on näha noori, kes siia ilmselt oma esimese kodu on ostnud. Kapsa tänava uude kortermajja kolinud Jako toob välja, et naabruskonnas on palju 30ndates eluaastates väikeste lastega peresid. "Mõneti üllatavalt ei ole siin kõik noored, paistab ka palju vanemaid inimesi, kes on tulnud siia pensionipõlve veetma," on samas täheldanud äsja Oa tänava Kodukalda arenduse uude majja kolinud Maarja. On läbisegi nii neid, kes omale kodu ostnud kui neid, kes kortereid välja üürivad. Liigutud on ka Supilinna ajaloolisest puumajast linnaosa uuselamusse. 

Toreda arenguna on uuselanikud juba aasta eest püsti pannud eraldi Facebooki grupi Supilinn Uuem Linnajagu, kus hetkel umbes 90 inimest. Grupis arutatakse kõikvõimalikke Supilinna uute majade kandi teemasid ja Supilinna omi laiemalt. Grupil on päris suur kattuvus ka vanema ja suurema osalejate arvuga FB grupiga Supilinn. 

Soov elada Supilinnas 

Uute supilinlastega rääkides saab kiiresti selgeks, et tuldud pole mitte lihtsalt taskukohasesse korterisse Tartus, vaid esmajärjekorras ikkagi Supilinna. Ria-Sadu Needo suutis Supilinna üürikorteris elatud 5 aastaga linnaossa nii ära armuda, et rajas perele oma elamise viissada meetrit eemale, Oa tänava uude majja. Martini elukaaslase pikaaegne unistus oli olnud elada Supilinnas ja nii koliti hiljuti Kastani tänavalt Kapsa tänavale. "Vaatasime ka mujale, aga teised asukohad ei kannatanud Supika kõrval trükimusta," kirjeldab ta korteriotsinguid. Paari kuu eest supilinlaseks saanud Maarjal on samamoodi täitunud vana unistus: "Juba ülikooli rebaseaastal käisin Supilinnas jalutamas, see tundus äge koht ja tekkis mõte, et siin oleks tore elada." Tal polnud kusjuures eelistust, kas kolida uude või vanasse Supilinna majja. 

Poole aasta eest abikaasaga otse Emajõe äärde uude majja kolinud Aivar on sündinud ja üles kasvanud Tähtvere tänaval. Ta meenutab soojalt, kuidas sai sealsetes hoovides südaööni ööbikute laksutamise saatel toimetatud koos "retside, pättide ja joodikutega," kellest enamus olid tegelikult väga lihtsad ja sõbralikud inimesed. "Ühel hetkel hakati neid nõndanimetatud pätte ja joodikuid meie kandis välja puksima või said nad loomuliku rada pidi ise otsa ja tulid uued naabrid," meenutab Aivar aastakümnete taguseid Supilinna muutumise aegu. Olles ka ise Tartust eemal olnud, käis ta jätkuvalt vahel lapsepõlvepaikades jalutamas ja veits kadestas inimesi, kes Emajõe ääres elavad. Kuni ühtäkki avastas, et Emajõe ääres on uusarenduses kopp maasse löödud ja nii sündis kiire otsus taas Supilinna kolida. "Kevadise veevulina, linnulaulu ja õlletehasest tuleva kääritamise lõhnaga on Supilinn minu suur kodu, selline rahustav agul," kirjeldab Aivar linnaosa võlusid. 

Kui küsida uuselamute asukatelt, miks koliti Supilinna, siis korduvad täpselt samad mõtted - vaikus, Emajõgi, kesklinn jalutuskägu kaugusel. Nagu Jako kokku võtab: "On luksus elada vaikses linnaosas, kust saab jalgsi kiiresti kesklinna." Ka dendroparki ja sportimisvõimalusi mainitakse. Mitmed möödunud talvel uusarendusse kolinud ootavad juba suve, et lähedalasuvas rannas ujumas hakata käima. 

Tartu Ülikooliga seotud töö tõttu USA läänerannikult Seattle'st Tartusse kolinud Emili ja Greg valisid elukohaks Supilinna uuselamu tänu linnaosa hubasusele ja kiidavad aeglast ja pingevaba elutempot. Greg on Supilinnas avastanud linnuvaatluse võlud vastu ja rõõmustab maja kõrval asuva vareste koloonia üle. "Tore on aknast jälgida nende sotsiaalset käitumist ja rutiine. Ma usun, et nad järgivad täpselt samamoodi, kuidas meie siin oma pesade ümber toimetame," imetleb Greg vareste ja hakkide intelligentsi. 

Südantsoojendav on näha, et ka moodsate uute majade elanike argimured on ajatud. Nagu Martin teema kokku võtab: "Tänavatel tuleb hüpata üle aukude ja kevadel jalutades oled ikka lõpuks porine, aga kui jalutuskäigu kaugusel on Emajõgi, dendropark ja kõhu täidab Saiasahwer, siis on ju kõik väga hästi."



Ria-Sadu Needo

Kolisime oma perega Tartusse viis aastat tagasi ja juhuse tahtel kolisime Supilinna Lepiku tänavale. Nii mõnus tunne oli pealinnast kolida siia armsasse puitmajade ja aedadega linnaossa. Armusime Supilinna ja otsustasime, et päris oma kodu tahame samuti Supilinna rajada. Kolisime ahiküttega puumajast keskküttega kivimajja Meloni tänaval. Pean ausalt ütlema, et kuigi mulle elav tuli kaminas väga meeldis, siis ahjukütmise ja puude vedamise järele ma igatsust ei tunne. Meie Lepiku tänava korteri kõrged laed - mille alla kütmisel enamus ahjusoojast läks -meeldisid meile nii väga, et ka oma uude koju ehitasime samasugused.

Supilinna vana ja uuema osa erinevuseks on vast seegi, et vanade majade õued on suuremad ja privaatsemad. Laste jaoks on aga privaatsusest olulisem see, et sõpru ja mängukaaslasi jaguks. Ses mõttes on kogukonnakoolis käimine super, et klassikaaslased on enamjaolt siinsamas lähedal ja alati on sõpru, keda õue kutsuda. Olin valmis, et lapsed hakkavad hädaldama, et koolitee on nüüd nii pikk ja enam ei jõuagi kooli kolme minutiga. Meie suureks üllatuseks olid lapsed hoopis rahul, sest nüüd sai sõbraga koos kooli mineku kokku leppida ja klassikaaslastega ühine kojutulek on palju toredam. Osa meie sugulasi-sõpru arvas alguses, et küll on tüütu, et me kesklinnast kaugemale kolime. Selle aasta sügis ja talv on olnud aga sellised, et kordades rohkem on olnud asja Tähtvere spordiparki kelgumägedele ja suusaradadele kui kesklinna ja raekojaplatsi. Saime lausa maja ees suusad alla panna ja sõitu alustada. Spordipark on hästi valgustatud ja mõnusalt mitmekesine.

Naudime seda, et Supilinnast saab rattaga turvaliselt liikuda peaaegu igasse Tartu nurka. Emajõe kallasrada kasutatakse väga palju ning ma loodan, et see saab tänavavalgustuse, et inimestel on hea ja turvaline liikuda ja ka nahkhiired saavad oma elu eluviisi jätkata. Praegu on nõnda, et pimedal ajal võid kokku põrgata nii jalgratturi, lapsevankri kui koeraga, sest sa lihtsalt ei näe neid tulemas. Kui juba soovidest rääkimiseks läks, siis seda soovin samuti, et usinate õngitsejate tarbeks kalda veerde mõned prügikastid lisaks pandaks ja parkimiskohad tehtaks. Ja küll oleks tore kui Supilinnas ka mõni mõnus kohvik oleks!