Mängu juhib Hiina. Suurel kliimakohtumisel võidutsesid fossiilkütuste armastajad 24.11.2025
| Brasiilias peeti ÜRO kliimakohtumist ja inforuum oli nädalateks täis vastakaid sõnumeid. Tegu oli rutiinse töökoosolekuga, mis lõpeb harva suurte otsustega. Seekord ei sündinud midagi olulist, aga see polnudki plaanis. |  |
Iga aasta novembris saavad pea kõigi maailma riikide delegatsioonid ÜRO kliimakonventsiooni osapoolte koosolekul kokku. Lihtsustatult kokkuvõetuna raporteerivad riigid seal, mis nad viimase aasta jooksul kliimakaitses on teinud ning koos tehakse tulevikuplaane. Vaid väga harva sõlmitakse sel aastakoosolekul uus oluline kokkulepe, nagu 1997.a. Kyoto protokoll või 2015.a. Pariisi lepe.
Kliimakaitses on olnud kehv aasta ja ka tulevikuväljavaated on kehvad. Peaaegu kõik on aru saanud, et inimtegevus kergitab planeedi keskmist temperatuuri ja selle mõjud saavad olema katastroofilised. Kuigi ÜRO kliimakonventsioon sõnastas juba 1992. aastal eesmärgina kliimat soojendavate kasvuhoonegaaside heite stabiliseerimise, siis 33 aastat hiljem emissioonid jätkuvalt kasvavad, möödunud aastal näiteks 2,3% võtta. Kõik saavad justkui probleemist aru, aga üha enam levib suhtumine, et lahendame enne teised probleemid ja tegeleme "looduse asjadega" kunagi hiljem, kui on piisavalt aega ja raha.
Trööstitu olukorra valguses olid ootused juba Brasiilia kliimakohtumise eel ülimalt madalal. Sisuliselt veeretakse tühikäigul, hoitakse läbirääkimiste protsessi ja rahvusvahelist suhtlust elus. Saas on ka see keerulistes diplomaatilistes protsessides väärtus, sest ilmselt tuleb kunagi parem hetk, kui on võimalik taas midagi sisulist kokku leppida.
levib soov tegeleda
keskkonnaga kunagi
hiljem, kui on piisavalt
aega ja raha
Kuna päevi ja öid läbirääkimistel töötavate diplomaatide lihvitavad kliimapäästmise plaanid ei ole meedias teab mis klikimagnet, teenis inforuumis enim tähelepanu intriig. Brasiilia kliimakohtumise puhul oli selleks delegaatide hotellikohtade puudus ja kõrge hind toimumiskohas Belemis ning konverentsi tarbeks läbi vihmametsa rajatud autotee. Kõneainet andis kliima päästmise hääleka eestkõneleja ja kohumise eesistuja president Lula hiljutine otsus lubada Amazonase suudmealadele uusi naftapuurtorne.
Elevandiks ruumis oli USA esmakordne eemalejäämine kliimaläbirääkimistelt. President Trump peab kliimamuutusi gradioosseks pettuseks ja jättis valitsusdelegatsiooni läbirääkimistele saatmata. Iseäranis Euroopa partneritele oli USA kogenud diplomaatide ja kliimateadlaste eemalejäämine ebamugav, aga sellepärast ei jäänud ka otseselt midagi tegemata. Palju hullem on see, et USA harrastab aktiivset vastutöötamist, kutsudes teisi üles kasutama aktiivsemalt fossiilkütuseid. Ka survestab Trump kõrgemate tollide ähvardusel üle maailma riike ostma USA fossiilkütuseid, näiteks veeldatud maagaasi LNGd.
USA puudumisest jäävat vaakumit kasutas kohe ära Hiina. Tänu söel töötavate elektrijaamade hulgale on Hiina juba aastaid suurim kliimamuutuste taganttõukaja. Kliimakonventsiooni loomise hetkel 1992. aastal liigitus Hiina paraku vaeste arengumaade gruppi ning tal pole erinevalt rikastest riikidest senini siduvat kohustust kasvuhoonegaaside heidet vähendada.
Hiljuti lubas Hiina esmakordselt, et aastaks 2035 vähendatakse pisut emissioone. Tänu taastuvenergia buumile on Hiina emissioonitipp saavutatud ja tõenäoliselt hakkabki saaste järgmisest aastast tasapisi vähenema. Võrreldes Euroopa Liidu ambitsioonikate plaande ja tegudega on Hiina kavad siiski hambutud ja tuntavat muutust ei põhjusta.
Kõige arvukama külalisdelegatsooniga kliimakohtumisel osalenud Hiina oli ürituse naba, muutes kohtumise oma päikesepaneelide ja teist rohelahenduste müügiletiks. Loodus ja diplomaatia tühja kohta ei salli ja varasemalt ühise progressiivse plavormiga kohtumisi domineerinud Euroopa-USA tandemi puudumisel täitis tühimiku Hiina. Hiina paadis olid läbirääkimistel ka Venemaa ja teised BRICS riigid, kes tõrjusid fossiilseid kütuseid tauniva sõnastuse jõudmist lõppotsusesse.
Pariisi leppega sooviti hoida globaalset temperatuuritõusu 200 aasta taguse ajaga võrreldes ideaalis 1,5 kraadi piires, aga kindlasti mitte üle 2 kraadi. Täna näitavad teadlaste ennustused, et temperatuuritõus jääb tegelikkuses pidama vahemikku 3...4 kraadi ja sellel saavad olema kolossaalsed negatiivsed mõjud nii loodusele kui inimühiskonnale. Brasiilias äsja lõpuni tiksunud kliimakohtumine paraku lahendusi ei toonud ja tuleb jääda ootama paremaid aegu.