Hakka blogi jälgijaks - sisesta oma meiliaadress ja saad teated uutest juttudest siin
Email again:

Pilk Tartu valitsemise vastsele plaanile 10.11.2009

Tartu Postimees, lehekülg 2
Print

Valimised on läbi, uus linnavolikogu ja -valitsus tööd alustamas. Mida võib välja lugeda Tartu koalitsioonileppest aastateks 2009-2013?

Valimiste eel kutsus Tartu Postimees linlasi teada andma, missugustele Tartu probleemidele oodatakse lahendust erakondadelt, ja Vahur Kalmre tõi oma arvamusloos välja kolm keskset probleemi olid bussiliiklus linnas, rattateed ja lasteaiakohad. Millisel kujul need koalitsioonileppes kajastuvad?

Vajadusel kaalutakse

Koalitsioonileppes bussiliiklust puudutava lakoonilise lõigu rõhuasetus tundub olevat koostööl naabervaldadega, ootepaviljonidel ja elektroonsel teabel bussi saabumise kohta. Teades linlaste ülimalt kriitilist suhtumist tänasesse ühistranspordikorraldusse, ei tohiks linnavalitsuse seatud eesmärgi "tõstame linlaste rahulolu ühistranspordi teenusega" täitmine pealtnäha keerukas olla. Reformierakond oli ainuke partei, kes ei rääkinud oma valimisplatvormis munitsipaalbussifirmast. Koalitsioonileppest võib sel teemal leida siiski umbmäärase viite "vajadusel kaalume munitsipaaltranspordiettevõtte loomise otstarbekust". Hoolikalt valitud sõnastusest võib välja lugeda, et kui vajadust ei nähta, siis teema juurde tagasi ei tulda ja kui kaalutaksegi, siis võib see rahumeeli kaalumiseks jäädagi.

Äraleierdamiseni räägitud jalgrattateede teemal jahmatab Tartu valitsemiskava üldsõnalise tõdemusega "jätkame Tartu linna rattateede võrgustiku arendamist". Kuna samas räägitakse rattateedega seotult koostööst naabervaldadega, siis süveneb minus arvamus, et ühe sportliku linnapea aegade jätkuna peetakse jalgratast linnavalitsuses siiani pigem spordi- kui transpordivahendiks. Kahtlemata on tore rattaga kergliiklusteed mööda linnast välja sõita, aga see ei too meid lähemale eesmärgile panna tänasest rohkem tartlasi kasutama ratast oma igapäisteks sõitudeks tööle või kooli.

Lasteaiajärjekorrad lubatakse koalitsioonileppes 4 aastaga kaotada, jään väikelapse isana huviga ootama. Mind ennast pandi 1970ndate keskel Tartus lasteaiajärjekorda ja kutset pole siiani saabunud... loodetavasti läheb mu lapsel paremini. Valvsust ei tasu siiski kaotada, sest kui mälu ei peta, siis on valimised võitnud erakond ka kahtedel eelmistel valimistel lubanud lasteaiajärjekorra kaotada.

Kesk kaalukeeleks

Pärast valimisi sahistati muuhulgas ka teoreetilise võimalusega, et uue linnavalitsuse saaks kokku panna ilma valimised võitnud, kuid kohti kaotanud Reformierakonnata. Tänast koalitsioonilepet lugedes on näha, et koalitsioonis kaalukeeleks oleva Keskerakonna valimisplatvormist on paljud punktid alates munitsipaalbussifirmast kuni Annelinna turu avamiseni ka leppesse jõudnud. Ma ei taha spekuleerida, millist rolli võis mängida harjumuspäraseks saanud koostöö kinnistamisel keskerakondlasest volikogu esimehele keset majanduskriisi määratud hämmastav palganumber 45 000 krooni.

Kahju, et leppesse ei jõudnud rahvahääletuste teema (mitte segi ajada ühes teises Eesti linnas harrastatud paroodiaga "Katel või Teater?"). Tartu uues koalitsioonileppes räägitakse küll "linlaste laialdasest kaasamisest otsustusprotsessidesse," kuid kahjuks pole soovitud innovaatilisust rõhutavasse leppesse tuua rahvahääletuste teemat. Põhjalikult oli see punkt lahti kirjutatud Roheliste valimisplatvormis, kuid sisaldus ka Keskerakonna platvormis. Ei oskagi arvata, kas oli rahvahääletuste teema kaotanud koalitsioonikõnelustel tsentripartei jaoks prioriteetsuse või osutus hoopis parterite jaoks vastuvõetamatuks?

Ehitaks Ahhaa keskuse?

Reformierakonna valimisplatvormist on koalitsioonileppesse jõudnud mitmed lubadused, mis panevad kulme kergitama – näiteks lubatakse valmis ehitada Ahhaa keskus ja Mänguasjamuuseumi teatrimaja. Tahaks alustavale linnavalitsusele tartlasena märku anda – mõlemal objektil ehitus juba käib! Ma ei usu, et keegi räägiks isegi tänastes keerukates majandusoludes nende ehituste peatamisest – seda enam, et lõviosa ehitusrahast saadakse kingitusena Euroopa Liidu abifondidest. Iseenesestmõistetavate tegevuste lisamisel koalitsioonileppesse on ilmselt üks eesmärk – luua võimalus järgmiste valimiste eel rahulolevalt kuulutada: "Lubasime – tehtud!" Sest kes 4 aasta pärast ikka mäletab, et aastal 2009 lubati ette võtta asju, mis olid juba ammu otsustatud...