Eestlaste võimalused Euroopa Parlamendis 17.04.2009
Neil
päevil võib mitmes linnas näha Keskerakonna reklaame tekstiga "Reformierakonna
ideed on ajaloo prügikastis." Valimiskampaania on alanud, seega ei midagi
erilist? Siiski - nende kahe erakonna saadikud kuuluvad Euroopa Parlamendis
samasse, liberaalide fraktsiooni! Eurovalimiste kontekstis on seega sisuliselt
tegu ühe erakonnaga.
7. juunil valitakse üle 5 aasta taas Euroopa
Parlamendi saadikuid, keda järgmises koosseisus saab olema kokku 736. Eestist
saadetakse Brüsselisse tööle 6 saadikut. Saadikud ei esinda mitte oma
liikmesriike, vaid üle-euroopalisi erakondi ja maailmavaateid. Millised
fraktsioonid Europarlamendis tegutsevad ja millised on Eestist valitavate
saadikute šansid "pildile pääseda?"
Oluliseks näitajaks Euroopa Parlamendis on paljurahvuseliste
parlamendigruppide sisemine ühtsus – kas suudetakse kujundada seisukoht, mida
terve fraktsioon hääletusel järgiks? Loomulikult on iga saadik oma otsustes
vaba, aga on selge, et fraktsiooni ühtsus on teiste fraktsioonidega eelnõude
läbiarutamisel tugevaks valuutaks.
Suurte fraktsioonide mured
Europarlamendi suurima, Euroopa Rahvapartei
fraktsiooni moodustavad konservatiivid ja kristlikud demokraadid. Eestist
kuulub sellesse poliitilisse perekonda IRL, kel Europarlamendis üks saadik.
Hetkel kuulub konservatiivide fraktsiooni kokku 288 saadikut. Suuruselt teise –
sotsialistide fraktsiooni kuulub täna 217 saadikut. Eestist kuulub sinna hetkel
3 sotsiaaldemokraati, eelolevate valimiste järel saab neid olema oluliselt
vähem.
Euroopa Parlamendi kahel suurima poliitilise
pere – konservatiivide ja sotsialistide – ühiseks probleemiks on fraktsioonide sisevastuolud.
Sisemiste erimeelsuste tõttu ollakse raskustes fraktsiooni ühiste seisukohtade
kujundamisel, palju aega ja energiat läheb omavaheliste maailmavaateliste
erimeelsuste silumiseks. Selliste vastuolude suuruse näiteks on Briti
konservatiivide otsus lahkuda pärast eelolevaid valimisi fraktsioonist ja
liituda euroskeptikute fraktsiooniga. Täna on Briti konservatiive Euroopa
Parlamendis 51. Kui poolsada saadikut ei suuda 288-liikmelises fraktsiooni oma seisukohti
soovitud määral kaitsta, siis mida suudab seal näiteks üks IRL saadik?
Suurtes fraktsioonides suudab väikeriigist
valitud üksik saadik oma ideed kuuldavaks teha, kui ollakse fraktsiooni
juhtidega "sina peal" või kui omatakse oma fraktsioonis mõjukaid
protežeesid. Hiigelsuure parlamendi kiires elus on suure fraktsiooni üksik
saadik õnnelik, kui saab parlamendi liftis fraktsiooni juhiga paar lauset
vahetada.
Kaalukeeleks on "keskmikud"
Tänase suuruselt kolmanda fraktsiooni moodustavad
liberaalid. Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsiooni kuuluvad sõbralikult koos
nii Reformierakonna kui Keskerakonna saadikud ning on selge, et ka selle fraktsiooni
ühtsusesse tuleb suhtuda teatud reservatsioonidega. Reformierakonna ja Keskerakonna
saadikud on Brüsselis piltlikult öeldes pinginaabrid, seega jagavad sama maailmavaadet
ja hääletavad ühtemoodi. Kuna ka 2009.a. valimiste järel soovitakse koos
samasse fraktsiooni jääda, siis oleks neil erakondadel strateegiliselt mõistlik
kogu valimiskampaania Eestis ühiselt planeerida, rahastada ja läbi viia.
Euroopa Parlamendi "keskmikud" on täna
44 saadikuga euroskeptikud, 43 saadikuga rohelised ja 41 saadikuga kommunistid.
Tunnustatud Euroopa Liidu poliitikate uurija, professor Simon Hix on ennustanud,
et 2009.a. valimiste järel suureneb parlamendis eelkõige "keskmike"
osakaal ja tähtsus. Euroskeptikute fraktsiooni hakkaks kuuluma Rahvaliidu esindaja,
kelle edu on siiski väga vähetõenäoline. Kommunistide fraktsioon ei saa Eestist
täiendust, rohelistel on aga reaalne võimalus.
Valituks osutudes hakkaks Erakond Eestimaa
Rohelised kandidaadid kuuluma Euroopa roheliste fraktsiooni. Roheliste ja
Euroopa Vabaliidu ühises fraktsioonis on hetkel 37 rohelist. See ühendab
rohelist maailmavaadet kandvaid parteisid kogu Euroopast. See on fraktsioon,
kus üksteist tuntakse ja kuulatakse ning kus ka Eestist loodetavasti valitav
saadik saab oma teemasid maksma panna. Olles fraktsiooni suuruselt Europarlamendis
"keskmike" seas, osutuvad roheliste hääled sageli hääletustel kaalukeeleks.
