Rohelise erakonna maailmavaatest 22.11.2007
Riigikogu valimiste eel süüdistati uut rohelist
erakonda, nagu puuduksid sel seisukohad teistes valdkondades peale keskkonnakaitse.
Erakonnal siiski oli ja on põhjalik programm. Milline on Erakonna Eestimaa
Rohelised maailmavaade?
Alles napp pool aastat enne 2007. a riigikogu
valimisi sündinud rohelist erakonda võrreldi algul palju eelmise tulijaga Eesti
poliitikasse – Res Publicaga. Roheliste tegevus on siiski näidanud, et ollakse
eelmisest uuest tulijast väga erinevad. Roheline erakond ei tulnud agressiivse
meediakäraga ega uhkustanud sellega, et ollakse ilusaimad, ausaimad ja
targimad. Samuti suutis roheline erakond isegi valimiste eel hoiduda teiste
erakondade halvustamisest.
Kaks rohelise erakonna seisukohtade alustala
on jätkusuutlikkus ja otsedemokraatia. Jätkusuutlikkuse taga on soov vähendada tänast
ressursside raiskamist ja elamist nii planeedi kui tulevaste põlvede arvelt.
Eestis on hetkel sellise raiskamise musternäidiseks
energeetikasektor, kus roheline erakond soovib esmajärjekorras olulisi muutusi
saavutada. Otsedemokraatia rakendamine peaks suurendama kodanike võimalusi
osaleda Eesti jaoks oluliste otsuste tegemises hoopis sagedamini, kui vaid kord
mitme aasta tagant valimistel. Rohelise erakonna jaoks on oluline, et nii jätkusuutlikkuse
kui otsedemokraatia põhimõtteid rakendatakse täies ulatuses ka erakonna enda
otsustes ja tegevuses.
Vasak- või parempoolsed?
Eestis püütakse igat parteid paigutada
vasak-paremskaalale. Seda on püütud ka rohelise erakonna puhul, kuid mitte väga
õnnestunult. Erakonna programmis olla nii selgelt vasak- kui ka parempoolseid
seisukohti. See on loomulik, sest erakond ise näeb end väljaspool vasak-paremskaalat,
kuna ei tegele tootmisvahendite omandiküsimuse ega ümberjagamise küsimustega.
Rohelistele on keskseks teemaks see, kuidas
meie kaasaegne ühiskond ümbritsevat keskkonda hävitamata edasi saaks toimida. Rohelise
erakonna juhatuse liige, majandusteadlane Paul Tammert on erakondade Kaardistamiseks
pakkunud kolmel valitsuskultuuril põhineva skaala – elitaristlik,
individualistlik ja kogukondlik.
Loodetavasti saab roheline erakond ennast lähiaastatel
sisulise tööga juba sedavõrd tõestada, et teda on võimalik nimetatud skaalal
defineerida. Paul Tammert ennustab, et rohelised paigutuvad kusagile kogukondliku
ja individualistliku valitsuskultuuri vahepeale. Loodan ise, et erakond liigub
pigem kogukondliku valitsuskultuuri suunas. Seda iseloomustab sotsiaalse kapitali
ja võrgustiku väärtustamine, konsensuslik otsustamine, ühistegevus, jätkusuutlikkus.
Programm areneb koos erakonnaga
Rohelise erakonna tänane laiaulatuslik
programm on kinnitatud liikmete poolt 2007. a suvisel üldkoosolekul Saaremaal
Leisis. Et aga erakonna liitmise ja enesekehtestamise kiired ajad on möödas,
tegeletakse praegu ka programmi põhjalikuma ülevaatamisega. Oktoobris 2007
peeti esimene avatud ruumi vormis arutelu, et kaardistada need ühisväärtused,
millele toetudes sõnastada erakonna aluspõhimõtted, visioon ja missioon.
Selliselt põhjalt peaks olema juba lihtne
erakonna programmilised seisukohad uuesti üle vaadata.
