Hakka blogi jälgijaks - sisesta oma meiliaadress ja saad teated uutest juttudest siin
Email again:

Roheline Liikumine ei taha tuumajaama 01.09.2004

Äripäev, lehekülg 22
Print

Vastukaja 30. augusti Äripäevas ilmunud Tõnis Oja kolumnile "Valitsuse näinile keskkonnasõbralikkus"

Eesti Roheline Liikumine ei ole nõus Tõnis Oja soovitustega: keskenduda keskkonnasõbralike energiaallikate arendamise asemel põlevkivile ja tuumaenergiale.

Eesti Roheline Liikumine ei hakka esmaspäevase Äripäeva kolumni vastuseks arutlema teemal, kas valitsus on keskkonnasõbralik või mitte. Jäägu see valitsuse vastata.

Kuigi jah, kui koostasime analüüsi tänase valitsuse keskkonnaprogrammi täitmisest 2003. aasta jooksul, ei näidanud see meile rõõmustavaid tulemusi. Küll aga arendavat valitsus hetkel näiteks ökoloogilise maksureformi ideed ning see on keskkonnakaitsjale jällegi positiivne signaal.

Eesti Roheline Liikumine ei ole aga nõus Tõnis Oja kolumni sisuliste soovitustega. Kui Eestis lõpetataks praegu sotsiaalsetel kaalutlustel kehtiv põlevkivienergia massiline doteerimine, lõpeks ka jutt põlevkivienergia madalast hinnast ja alternatiivide majanduslikust mõttetusest.

Põlevkivivarud pole lõputud, kaevandama tuleb hakata järjest sügavamalt, mis tõstab omakorda põlevkivi hinda. Mitte just kauges tulevikus plaanitakse kaevamise alustamist ka praeguste kaitsealade all, mis toob kaasa uusi keskkonnaprobleeme, näiteks seab ohtu looduskaitsealade veerežiimi. Loomulikult ei saa põlevkivi asendada päevapealt. Kuid põlevkivi jätkuv eelistamine pikas plaanis, mida soovitab mahukate lisainvesteeringute kaudu ka Tõnis Oja, pole jätkusuutlik ning on hea, et valitsus on tegemas esimesi väikeseid samme taastuvate energiaallikate arenemiseks.

Oja seisukoht, et tuleks keskenduda põlevkivijaamade keskkonnasõbralikumaks muutmisele, pole pikas plaanis siiski keskkonnasõbralik. Me võime põlevkivielektri tootmisse teha kui tahes palju keskkonnainvesteeringuid, aga põlevkivi kui taastumatu fossiilse energiaallika põletamine jääb fossiilse kütuse põletamiseks.

Me võime tuumapommide tootmise protsessi teha võimalikult ohutuks, aga produkt ise ei muutu sellest inimsõbralikumaks. Me peaks kõik soovima, et Eesti ei jääks ühe elaniku kohta arvestatuna üheks maailma suuremaks kasvuhoonegaaside emiteerijaks.

Valitsus peaks looma jõuliste sammudega soodsa ja stabiilse keskkonna taastuvenergeetika arenguks Eestis.

Ainult põlevkivisektorile alandatud keskkonnamaksud, aga ka energiapoliitika kujundajate (mugavusest tingitud?) soov põlevkivimonopoli säilitada on alternatiivide jõulist turuletulekut kahjuks edukalt pärssinud. Eesti Energia Ignalinasse investeerimise mõtte tõttu satub tuumaenergia kui parima tulevikulahenduse teema üha sagedamini avalikkuse ette, seekord on tuumaenergialobi tulemus lugejani jõudnud Äripäeva ajakirjaniku vahendusel. Kuigi tuumajaam ei emiteeri erinevalt põlevkivijaamast kasvuhoonegaase, ei saa seda kuidagi pidada keskkonnasõbralikuks alternatiiviks.

Tuumaenergeetikaga kaasnevad sootuks teised ja mitte väiksemad keskkonna- ning ohutusprobleemid. Kuna on selge, et Eestisse tuumajaama kunagi ei rajata, tekitab soov investeerida sedavõrd ohtlikku rajatisse meist ohutus kauguses Leedus ka eetilisi probleeme.