Hakka blogi jälgijaks - sisesta oma meiliaadress ja saad teated uutest juttudest siin
Email again:

Mida arvata Maailma Kaubandusorganisatsiooni mõjust keskkonnale? 15.10.2003

Eesti Loodus, lehekülg 18
Print

Ann Marvet (Eesti Looduse peatoimetaja): Mida arvata Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) mõjust keskkonnale?
1995. aastal asutatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kritiseeritakse eelkõige tema suletuse ja arengumaadest liikmesriikide ebavõrdse kohtlemise pärast. Sel põhjusel kukkus läbi ka tänavu 10.–14. septembril Mehhiko kuurortlinnas Cancunis peetud järjekordne WTO tippkohtumine. Peale selle sekkub WTO üha enam keskkonnapoliitikasse, kuigi tal puudub selleks mandaat ja pädevus. Seetõttu sattus WTO äsjasel tippkohtumisel peale globaliseerumisvastaste ka keskkonnakaitsjate terava kriitika alla.

WTO on läbirääkimistel rahvusvaheliste kaubandusreeglite üle tähelepanu alla võtnud need rahvusvahelised keskkonnalepingud, millel on kokkupuude kaubandusega. WTO sekkumine juba jõustunud keskkonnalepingute tõlgendamisse ja ellurakendamisse on paljudele keskkonnakaitsjaile ohu märk. Keskkonnaorganisatsioonid soovitavad selle asemel lõpetada WTO raames igasugune keskkonnalepingute arutelu. Ühtsed ja eranditeta kaubandusreeglid on juba iseenesest keskkonnavaenulikud, sest ei luba edumeelsematel riikidel kehtestada näiteks looduskeskkonna säästmiseks impordipiiranguid.

On mitu rahvusvahelist keskkonnakaitsekonventsiooni, mis seavad vabale kaubavahetusele teatud piiranguid keskkonnakaitse tõttu, näiteks:

  • Montreali protokoll – keelustab osoonikihti kahjustavate klooriühendite tootmise ja ekspordi;
  • Baseli konventsioon – korraldab rahvusvahelist ohtlike jäätmetega kauplemist;
  • CITES-i konventsioon – piirab kauplemist haruldaste liikidega;
  • Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll – reguleerib kaubandust geneetiliselt muundatud organismidega.
Kuna paljude valitsuste arvates piiravad keskkonnakaitse kokkulepped kaubavahetust, siis on WTO raames hakatud otsima võimalusi nõrgendada neid keskkonnalepingute klausleid, mis puudutavad kaubandust. Mõistlikum alternatiiv oleks, kui WTO asemel arutataks kaubanduse ja keskkonnakaitse suhteid demokraatlikuma ja pädevama organisatsiooni, näiteks ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) juhendusel.