Hakka blogi jälgijaks - sisesta oma meiliaadress ja saad teated uutest juttudest siin
Email again:

Riiklik arengukava – Eesti harjutus euroeluks 13.02.2003

Roheline Värav, lehekülg 2
Print

Eestis vorbitakse pidevalt uhkete nimedega arengukavasid, strateegiaid ja poliitikaid. Riiklik Arengukava aastateks 2004-2006 on üks paljudest. Aga kui enamus arengukavasid Eesti arengule suuri jälgi ei jäta, siis Riiklik Arengukava teeb seda kindlasti, kuna see on kirjutatud Euroopa Liidu abimiljardite kasutamise suunamiseks.

Kõikvõimalikke riikliku tasandi arengukavasid, strateegiaid ja poliitikaid on Eestis tänaseks valminud sedavõrd palju, et ka asjaga rohkem seotud inimestel pole neis orienteerumine väga lihtne. Paari nädala jooksul on lõplikult valmimas Riiklik Arengukava aastateks 2004-2006. Selle arengukava alusel kavandatavate tegevuste keskkonna-, sotsiaalne- ja majanduslik mõju Eestile saab olema märkimisväärne. Võrdluseks on suur osa teistest uhkete nimedega Eesti tulevikuplaane keskkonnaseisundi suhtes neutraalsed, sest neis ettenähtud tegevuste rahastamine pole enamasti tagatud ning nende alusel ei jõuta midagi märkimisväärset korda saata. Riiklik Arengukava on ses osas erandlik - ta ongi koostatud ainult Euroopa Liidu rahaabi suunamiseks Eestis ning mõjutab seega suuresti meie reaalset elu ja Eesti tulevikku.

Eksitav nimi

Riikliku Arengukava nimi on tegelikult eksitav, sest selle paarisajaleheküljelise dokumendi näol pole tegemist kõikehõlmava nägemusega riigi arengust lähiaastatel. Vastupidi, eksitava nime taga on tegelikult kitsas kava ühe osa euroraha kanaliseerimiseks Eestis pooleteise aasta vältel - 2004. aasta maist (ehk võimalikust liitumisest EL-iga) kuni 2006. aasta lõpuni. Väljaspool Euroopa Liidu finantseeritavaid projekte ei suuna Riiklik Arengukava mingeid muid tegevusi ega rahasid.

Maailmaajalooliselt pole juba 2001. aasta teisest poolest Eestis ettevalmistatavas Riiklikus Arengukavas 2004-2006 midagi erilist - tegu on rangelt piiritletud raamkavaga, mida iga Euroopa Liidu liikmesriik kord mõne aasta tagant kohustuslikus korras koostab. Oluline on sooritatav harjutus Eesti jaoks - nii selle koostaise kui rakendamise kvaliteedist sõltub suuresti meie majandusareng lähiaastatel. Kui kusagil mainitakse rahasummasid, mis Euroopa Liit Eestile liitumise järel ette on näinud, siis on tegu vaid võimalusega - kui me kvaliteetseid ja veenvaid rahataotlusi ei suuda koostada, siis kulutatakse see raha kusagil mujal. Oluline on, et me ei kasutaks ahvatlevaid abimiljoneid keskkonnaohtlikele projektidele, mille negatiivseid tagajärgi tulevikus lahendama peaksime hakkama.

Võimalikud keskkonnamõjud

Riiklik Arengukava täpsustab tegevusi, millisteks on võimalik aastail 2004-2006 Euroopa Liidu abifondide (täpsemalt vaid  Struktuurifondide) toetust kasutada. Toetatavad sektorid haaravad põllumajandusliku tootmise, transpordi, energeetika, kohaliku ettevõtluse toetamise, turismi arendamise jt sektorid, mil oluline keskkonnamõju. Kuigi toetatavate tegevuste seas on ka investeeringud keskkonnakaitselisse infrastruktuuri, võivad teistesse sektoritesse tehtavate abisüstide negatiivsed keskkonnamõjud nullida keskkonnaprojektidest saadava positiivse efekti. Transpordisektori abiprojektid kipuvad toetama enamasti kallist ja ebasäästlikku autotransporti (ja kliimamuutusi põhjustavat fossiilsete kütuste põletamist), on oht algavate põllumajandusprojektide suund põllumajandustootmise keskkonnaohtlikule intensiivistumisele.

Õnneks tehti uudse nähtusena Riiklikule Arengukavale strateegiline keskkonnamõjude hinnang, mille eesmärgiks oli kaaluda arengukava rakendumise peamisi mõjusid Eesti keskkonnaseisundile. Selline ulatusliku poliitika mõjuhinnang oli Eesti oludes üks esimesi ning ilma keskkonnaorganisatsioonide aktiivse sekkumiseta oleks selle tulem ilmselt suhteliselt kesiseks jäänud. Aastateks 2007-2013 koostab Eesti uue Riikliku Arengukava; loodetavasti on kõik osapooled tolleks hetkeks praegusest protsessist piisavalt õppinud, et uuest kavast saaks ühiskonnas laialdast toetust leidev ning tunnustatud visioon.