Peep Mardiste

Euroopa Liidu struktuurifondid jõuavad Eestisse 01.02.1999

Mis on struktuurifondid?

Euroopa Liidu (EL) struktuurifondid (ingl. structural funds) on tegutsenud 1988. aastast. Struktuurifondid on peamiseks arendustegevuse rahastajaks Euroopa Liidu vaesemates liikmesriikides ja piirkondades. Struktuurifondide läbi vahendatakse isegi Euroopa Liidu mõistes väga suuri summasid (1/3 kogu liidu ühiseelarve mahust); raha eraldatakse mitmesuguste projektide ellurakendamiseks tagastamatu abina (so. neid ei tule raha saajal erinevalt laenudest hiljem tagastada).

Kui seni on struktuurifondid olnud avatud vaid Euroopa Liidu liikmesriikidele, siis peatselt saab ka Eesti sarnaselt teiste EL-i kandidaatriikidega hakata neist fondidest raha taotlema. Aastatel 2000-2006 kavandatakse eraldada kandidaatriikidele nende EL-iga liitumise ettevalmistamiseks struktuurifondidest kokku 47 miljardi Euro väärtuses tagastamatut abi.

 

Struktuurifondid ja Eesti

Kuigi struktuurifondide raha jaotumine kandidaatriikide vahel pole veel teada, on selge, et väikeriik Eesti hakkab struktuurifondidest saama Eesti kohta väga suuri summasid. Võimalik, et liitumiseks ettevalmistavas etapis hakkab Eesti mitmesugusteks projektideks Euroopa Liidult abi saama suurusjärgus 1 miljard krooni aastas. Võrdluseks - kogu Euroopa Liidu poolse senise (aastast 1991) tagastamatu abi maht Eestile on olnud kokku veidi üle 2 miljardi krooni.

Millised on need valdkonnad, mille rahastamiseks Euroopa Liidu struktuurifonde lähiaastatel Eestis kasutama võidakse hakata? Kuigi struktuurifondid jaotuvad mitmeks kitsama suunitlusega allfondiks, on esialgu meie jaoks olulisim loodav abifond ISPA (Instrument for Structural Policies for pre-Accession), mille rahaeraldiste eesmärk on tulevaste liikmesriikide ettevalmistamine liitumiseks Euroopa Liiduga. ISPA oluliseks iseärasuseks on see, et tema vahendite jaotus tegevusvaldkondade vahel on ette teade - pool rahast saab igas kandidaatriigis kulutada transpordi infrastruktuuridele ja pool keskkonnakaitsele.

(a) Transpordiprojektid

Transpordisektori infrastruktuuri arendamise projektid saavad Eestis olema ilmselt kõige enam poleemikat tekitavad. Projekte hakkab ISPA-le rahastamiseks välja pakkuma ja ette valmistama Eesti valitsus. Transpordisektori projektidest tähendaks see esmalt jätkuvalt suuri vaidlusi tekitava Tallinna-Tartu kiirtee ehitamist, Narva-Tallinna suunalise transiidi eelisarendamist (nii maantee kui raudtee kaasajastamine, uus Narva jõe sild). Nagu Euroopa Liidu Phare programmi senine tegevus on näidanud, võib transpordisektorile minev abi suunduda ka piiripunktide väljaehitamiseks.

Samas oleks transpordisektoris ka palju kiiduväärt suurprojekte, mille rakendamiseks seni raha napib. Eesti raudteed on halvas seisukorras ning reisijatevedu raudteel kaotamas võistlust maanteetranspordiga. Viimastel aastatel on raudteeliinide moderniseerimisel peatähelepanu pööratud Tallinn-Narva transiidikoridorile. Reisijateveo tarvis oleks aga vaja investeeringuid reisijateveo taastamiseks näiteks Haapsallu ja Mõisakülla. Rajama peaks puuduva ühenduslõigu Petserisse suunduval kahel raudteeharul. Sarnaselt raudtee reisijateveoga vajab suuri investeeringuid ka ühistransport linnades ning siingi võiks üheks rahastajaks olla Euroopa Liidu abifond ISPA.

(b) Keskkonnaprojektid

Keskkonnakaitseinfrastruktuuride rajamine ja moderniseerimine on valdkond, mis vajab tohutuid investeeringuid. Kui näiteks Tallinn ja Tartu reoveepuhastid on suuresti tänu tagastamatule välisabile juba valmimas, siis väiksemate linnade reoveekäitlussüsteemid vajavad kaasajastamiseks endiselt suuri investeeringuid. Sarnaselt reoveesüsteemidega vajab Eestis korrastamist prügimajandus ning ohtlike ja probleemsete jäätmete käitlemise ja ladustamise süsteem. Keskkonnakaitselisteks investeeringuteks saaks tõhusa rahalise süsti teha just ISPA, mille raha kulutamise üheks kahest suunast on keskkonnakaitse. Samas tuleks ka keskkonnaprojektide puhul tähelepanu suunata uute ja alternatiivsete tehnoloogiate juurutamisele "toruotsa" rakenduste asemel.

 

Kokkuvõtteks

Eesti-suguse väikeriigi jaoks on lähemas tulevikus Euroopa Liidu struktuurifondide poolt siia vahendatavad rahasummad väga suured. See tähendab, et struktuurifondide abil rahastatavate projektide nii võimalik positiivne kui negatiivne mõju oleks märkimisväärne. Mõistliku kasutamise korral võiks Eesti palju võita - näiteks hädavajalike keskkonnakaitserajatiste finantseerimisega. Samas võiks massiivsed kiirteede rajamise projektid kaasa tuua ettenähtamatut kahju looduskeskkonnale. Igati tuleks toetada struktuurifondide poolt rahastatavate projektide suunatust eelkõige maapiirkondadele ja vähemarenenud paikadele.

Võimalike suurte altminekute vältimiseks tuleks kavandatavatesse projektidesse suhtuda ettevaatlikult ning täie tõsidusega. Euroopa Liidu tagastamatust abist finantseeritavate projektide kohta peaks avalikkusel olema pidevalt piisavalt infot. Projektide identifitseerimisse, ettevalmistamisse ning ellurakendamisse tuleks kaasata ka kõiki valitsusväliseid huvigruppe. Oluline on ka, et Euroopa Liidu struktuurifondide avanemisega Eesti jaoks ei kaasneks praeguste finantseerimisallikate (sh. kahepoolne välisabi) diversiteedi vähenemine.