Hakka blogi jälgijaks - sisesta oma meiliaadress ja saad teated uutest juttudest siin
Email again:

Üliõpilaste looduskaitsering 01.06.1997

Loodus & Meie, lehekülg 3
Print

Nagu kogu ühiskond, on ka oma 40. juubelile vastu sammuv Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR) 1980ndatel aastatel läbi teinud teatud muutusi. Ringi peamiseks ülesandeks on jäänud erinevate teaduskondade üliõpilastele looduskaitselise hariduse andmine ja võimaluste loomine aktiivseks tegevuseks looduskaitse vallas. Järgnevalt antakse põgus ülevaade ringi tegemistest viimasel paaril aastal.

Ring looduses

Vahest kõige aktiivsemalt on jätkamas looduskaitseringi Eestimaa tundmise ja matkamise pool, koos on Eestis ringi käidud küllalt palju. Viimastel aastatel on asutud avastama seni vähem tuntud paiku. 1995. aastal tehti mitmepäevased retked näiteks Paldiskisse ja Setumaale, 1996. ja 1997. aastal on käidud muuhulgas Naissaarel, Kirde-Eestis, Kihnul ja Ruhnul. Nii Kihnu kui Ruhnu retked toimusid talvel, Kihnu mindi üle jää jalgsi; Ruhnus käidi lennukiga. Traditsioone järgides alustab looduskaitsering oma tegevusaastat avamatkaga Ahja jõe ääres ning hooaeg lõpetatakse lõpulõkkega Järvseljal.

Üha aktiivsem on looduskaitsering ka looduse õpperadade taastamisel. Viimasel kahe aasta jooksul on osaletud näiteks Järvselja, Vapramäe, Viru raba ja Perajärve õpperadade korrastamisel ja kirjeldamisel.

1990ndatel aastatel on jätkunud looduskaitseringi suhtlemine piiritaguste valitsusväliste keskkonnakaitseorganisatsioonidega. Ringi esindajad on osalenud arvukatel rahvusvahelistel keskkonnakaitseteemalistel seminaridel. Võõrustatud on noorte keskkonnakaitsjate gruppe Soomest, Rootsist ja Hollandist. 1995. aastal jõudis looduskaitseringi väike esindus oma viimaste aastate kaugeimale retkele Islandile. Islandil käigust tehti ka videofilm.

 

Ring linnas

Ka loengute korraldamise tava on jätkunud, kuigi vahest veidi loiumalt kui matkamise liin. Loenguid on üritatud suunata laiemale kuulajaskonnale ning teemadki on valitud sellest lähtuvalt võimalikult aktuaalsed. Seni kaks viimast loengut on geneetika teemadel lugenud professor Andres Metspalu ja akadeemik Richard Villems Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudist.

Alates 1996. aasta kevadest on looduskaitsering juba kolmel korral kaasa löönud Tartu Ülikooli kevad- ja sügispäevade korraldamisel, pakkudes tudengitele välja mitmeid loodusega seotud üritusi. Tudengitele on pakutud võimalust õppida juhendajate käe all linnulaulu, osaleda kultuuriloolistel käikudel Tartus ning korraldatud kontserte. Paljudele kevad- ja sügispäevade raames korraldatud üritustele on tulnud tublisti üle 100 huvilise. Iga kalendriaasta lõpetatakse traditsiooniliselt küünalde süütamisega Tartu Ülikooliga seotud inimeste haudadel Tartus Raadi kalmistul.

 

Mis aasta jooksul ees ootab?

Kõige kiirema tööna seisab looduskaitseringil ees 1996. aastal enda käsutusse saadud kahe ruumi korrastamine Tartu Ülikooli botaanikaaias koos ringi raamatukogu ja muude varade inventariseerimise ja paigutamisega ringi uuele pinnale. 1995. aasta aprillis kinnitatud põhikiri tuleb 1997. aasta jooksul viia vastavusse uute nõuetega. 1998. aasta märtsis on plaanis tähistada ringi 40. aastapäeva ja sel puhul antakse üle pika aja loodetavasti välja ka spetsiaalne artiklite kogumik. Aastapäeva korraldamisse loodetakse kaasata ka 1995. aasta märtsis moodustatud ringi vilistlaskogu.