Hakka blogi jälgijaks - sisesta oma meiliaadress ja saad teated uutest juttudest siin
Email again:

Keskkonnateemaline simulatsioonimäng keskkoolidele 29.10.1996

Postimees, lehekülg 15
Print

Eestis on juba 70 protsendil koolidest kaasaegsed arvutid, enam kui 200 kooli on ühendatud arvutivõrguga. Seda saab edukalt kasutada keskkonnaalase hariduse andmisel Interneti kaudu.

Juba neljandat õppeaastat korraldab rühm Tartu Ülikooliga seotud inimesi Eesti keskkoolidele arvutiside vahendusel simulatsioonimänge. Simulatsioon on omamoodi rollimäng, kus selles osalejatele antakse mängida teatud rollid, millest lähtuvalt mingis olukorras käitutakse. Simulatsioonid leiavad kogu maailmas üha laialdasemat rakendust firmasisese töökorralduse täiustamisel, kuid sellise mängu läbi saab ka koolis väga edukalt teadmisi edasi anda.

Simulatsioonimäng Tyybel

Tartu Ülikooli Aktiivõppekeskuse (aga ka näiteks Gaia Klubi) nime all tegutsev umbes 10-liikmeline seltskond (mis koosneb peaasjalikult hiljutistest ja praegustest tudengitest) kuulutas septembri algul Eesti keskkoolidele välja keskkonnaõppele suunatud simulatsioonimängu nimega Tyybel. Üritust toetavad rahaliselt haridusministeerium ja Avatud Eesti Fond.

Erinevalt sama grupi poolt eelnenud aastatel koolidele korraldatud mängudest oli nüüd tegu haridusministeeriumi toetust omava ettevõtmisega ja nii kuulub mäng koolide poolt vabalt valitavate õppeainete nimistusse. Püüdes ennetada raskusi keskkonnakaitset, arvutisidet ja meeskonnatööd puudutavate materjalide kättesaamisega, valmistasid mängu korraldajad haridusministeeriumi tellimusel ette spetsiaalse 40-leheküljelise manuaali, kus kõiki nimetatud teemasid käsitleti. Manuaal saadeti kõigile projektis osalevatele koolidele veel enne selle käivitumist.

Paar nädalat kestnud registreerumise käigus näitas oma huvi projektis kaasa lüüa 40 kooli üle Eesti. Osalevad koolid loovad (peamiselt ühe klassi baasil) huvilistest meeskonna, kes tegelevad neile mängu läbiviijate poolt antud ülesannetega läbi kahe poolaasta.  Projektis osalemise pea ainsaks eelduseks on see, et osalev kool omaks arvutisidet (või lihtsat juurdepääsu sellele). Et kogu suhtlemine projekti raames toimub elektonkirjade teel , loodi projekti tarbeks spetsiaalne elektronlist, kuhu saadetud elektronkirju saavad lugeda kõik osalevad rühmad.

Keskkonnateemaline küsitlus

Nagu öeldud, on projekt keskkonnateemaline. Et projekt alles oktoobri algul käivitus, ei saa selle käigust ja tulemustest veel rääkida, kuid korraldajatel on 1997. aasta kevadeni plaanid tehtud. Et projektis osaleb koole, kuhu arvutiside alles jõudnud on, saadeti kõigile osalejatele korraldajate poolt juhend elektronposti kasutamiseks mängus. Sarnane juhend läks ka meeskonnatöö korraldamiseks koolis. Järgnevalt pidi iga osalev rühm ennast kõigile tutvustama.

Esimese sisulise ülesandena tuli igal osaleval rühmal oma koolis läbi viia keskkonnateemaline küsitlus. Korraldajate poolt ette valmistatud küsimustiku abil tuli igal osaleval rühmal küsitleda kolmekümmet kaasõpilast ja kolmekümmet õpetajat või lapsevanemat. Paarkümmend küsimust sisaldavad endas kahte osa. Esimene osa peaks andma mingi ülevaate (keskkooli)õpilase käitumis- ja tarbimisharjumustest suunaga keskkonnamõjule. See sisaldab näiteks küsimust karastusjoogi eelistatava pakendi (klaas-, plastmasspudel või plekkpurk) kohta, selle kohta, kas on viimase aasta jooksul kogumispunkti viidud näiteks vanapaberit või kasutatud patareisid jne. Küsimustiku teine osa hindab keskkonnakaitse alaseid teadmisi (tuleb eristada taastuvaid ja taastumatuid loodusressursse, tunda ohtlikke jäätmeid, nimetada happevihmasid esilekutsuvaid ühendeid jne).

Pärast vastuste laekumist tuleb igal rühmal teha vastuste esialgne analüüs ja esitada see teistele mängus osalevatele koolidele. Hiljem saadetakse kõik täidetud küsimustikud mängu korraldajatele, andes neile võimaluse teha eeldatavasti vähemalt paarisaja küsitluslehe baasil tõsisem analüüs.

 

Mäng kestab kevadeni

Novembri algul on küsitluse tulemused selgunud ja esimesed analüüsid tehtud. Mäng jätkub sellega, et iga rühm vaatab oma koolile ja seal toimuvale säästlikkuse aspektist. Hakatakse uurima näiteks seda, mis saab koolisööklas üle jäävast toidust, kas õpetajate toas tehakse koopiamasinal ühe- või kahepoolseid koopiaid, kui soojapidavad on kooli aknad, kas jalgrattaga koolis on koht jalgratta hoidmiseks jne. Pärast korraldajate poolt esitatava kondikava alusel tehtud uurimust esitab iga rühm oma nägemuse kooli “reformimiseks” keskkonnasõbralikkuse suunas ning küsib sellele kommentaari kooli juhtkonnalt.

“Koolireformiks” tituleeritud etapile järgneb simulatsioon, mille käigus otsitakse omavalitsuse tasandilt vaadatuna lahendusi Eestis teravatele keskkonnaprobleemidele. Kevadsemester on tervenisti simulatsioonimängu päralt. Erinevate riikide valitsusteks ja rahvusvaheliste suurfirmade (transnatsionaalsete kompaniide) juhtkondadeks “kehastuvad” rühmad peavad omavahel suheldes jõudma kokkulepeteni globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamise osas.

Ära märkimist väärib veel see, et lisaks kaks poolaastat kestvale suhtlemisele elektronposti teel korraldatakse ka kaks kohtumist, kus mängus osalevad rühmad ka “füüsiliselt” kokku saavad. Projekti kohta saab rohkem teavet Interneti aadressil http://www.math.ut.ee/tyybel.