Eestis on koostöös Maailmapangaga käivitumas põllumajandusprojekt 01.03.1996
5. märtsil 1996 kinnitas Maailmapanga direktorite nõukogu 15,3 miljoni USA dollari suuruse põllumajanduslaenu andmise Eestile. Tegemist on Maailmapanga seitsmenda laenuga Eestile, mida valmistati ette aastaid.
Maailmapanga
põllumajanduslaen võeti Eesti valitsuse poolt teiste valuutakursside
kõikumisest tingitud võimalike kahjude kartuses Saksa markades (22 miljonit
DEM). Võetud laenu intressimääraks on plaanitud Saksa marga 6 kuu keskmine
LIBOR (hetkel umbes 3,5%), millele lisandub 0,4% Maailmapanga kulude katteks;
laenu tagasimaksmise tähtaeg on 17 aastat.
Oma
lõplikul kujul koosneb põllumajanduslaen
viiest komponendist,
millele lisandub kuuenda kuluartiklina projekti
administreerimine. Laenu maareformi toetamise osa üritab kaasa aidata
maareformi kiirendamisele, tagades raha vajalike maamõõdutööde tegemiseks.
Efektiivsuse tagamiseks kuulutatakse maamõõdutöödeks erafirmade vahel välja
konkurss. Riigi otsustada on, millises mahus tasub mõõtmistööde eest maavaldaja
ning millisel määral doteerib töid riik.
Põllumajandusprojekti
drenaazikomponent on projekti kõige kapitalimahukam (5,9 miljonit
dollarit). Nimetatud komponendi peaeesmärgiks on kaasa aidata viimaste
aastatega hooldajata jäänud maaparandussüsteemide korrastamisele.
Maaparanduseks eraldatavad summad võimaldavad katta umbes 10% Eestis dreenitud
põllumaast.
Kraavide
ja nende äravoolude puhastamiseks ning kaevude parandamiseks objekte valides
eelistatakse nende paiknemist suhteliselt viljakamatel muldadel, kus on
põllumajandustegevus intensiivne ning kus on ka loota spetsiaalsete
maaparadusühistute teket. Maakondade maaparandusbürood valivad avalduste alusel
üle Eesti 50-60 maaparandusühistut, kes jääksid ka projekti raames tehtavate
hooldustööde lõppedes oma drenaazisüsteeme korras hoidma.
Põllumajanduslaenu
maaparandussüsteemide korrastamist käsitlevale komponendile tegi kohustusliku
keskkonnaekspertiisi Tartu Ökoinsenerikeskus koostöös Norra firmaga Norconsult.
Ekspertiis tehti Matsalu lahe valglasse jäävas Vigalas. Tehtud näidisekspertiis
saab aluseks teiste maaparandusprojektide keskkonnaekspertiisidele tulevikus.
Projekti
kolmandale komponendile, märgalade seirele, on laenust ette nähtud 0,9
miljonit dollarit. Sellest 0,55 miljonit kulub mobiilse keskkonnakaitselabori
seadmete ostuks.
Neljandaks
komponendiks on nõuandeteenistuse loomine põllumajanduse tarbeks.
Koostöös Euroopa Liidu PHARE-programmi ja doonorriikidega hakatakse koolitama
inimesi, kes suudaksid nõustada põllumajandustootjaid. Arvatavalt võiks Eestis
rakenduse leida umbes 200 täiskohaga põllumajandusnõustajat. Nähakse ette, et
suurema osa (esimesel aastal 90%, teisel 80% jne) nõusatmistasudest maksaks
põllumehe eest kinni riik.
Projekti
viies komponent kujutab endast Eestis toodetavate toiduainete kvaliteedi
kontrolli tõhustamist. Selleks tugevdatakse nii Riigi
Veterinaarlaboratooriumi kui ka teisi laboratooriume. Lääneriike rahuldav
toiduainete kvaliteedi kontrollmehhanism lubaks alustada senisest suuremat
põllumajandustoodete eksporti. Pikemas perspektiivis loodetakse jõuda ka
importtoiduainete kvaliteedi kontrollini.
Projektist jäi välja
kaks osa, millistele laenu andmist
põllumajandusprojekti raames ette valmistati. Metsanduse komponent
hõlmas olulist osa kogu laenus selle ettevalmistamise algstaadiumis. Nagu
paistis projekti algmaterjalide metsanduse osadest, oli see suunatud pigem
metsade (kui ressursi ja suure sissetulekuallika) majandamisele kui kaitsele ja
hoiule. Paljude keskkonnakaitsjate rõõmuks lahutati metsanduse osa
põllumajandusprojektist 1995. aasta algul ning tänaseks on hajunud ka arvamus,
nagu võiks metsanduse komponent omaette laenuna hiljem käiku minna.
Maailmapanga teadmisi Eesti metsadest illustreerib hästi tõsiasi, et oma 1995.
aasta lõpul välja antud statistikakogumikus “The World Bank Atlas 1996” ei suudeta nimetada Eesti metsasuse
protsenti (nagu ka näiteks kirjaoskuse taset Eestis).
Põllumajandustootjatele läbi Eesti kommertspankade suunatav krediidiliin jäi hetkel projektist välja, kuna vastavate läbirääkimiste venimine oleks pikendanud kogu põllumajandusprojekti ellurakendumist. Riigi garantiiga Eesti pankadele põllumajandustootjatele edasi laenamiseks plaanitud 10 miljoni dollari saatuse peab valitsus otsustama lähiajal.
| Maareformi toetamine | 4,0 |
| Maaparandussüsteemide korrastamine | 5,9 |
| Märgalade seire | 0,9 |
| Põllumajandusnõustamine | 3,2 |
| Toiduainete kvaliteedi kontrolli laborid | 1,3 |
| KOKKU | 15,3 |