Miks peaksime silma peal hoidma Maailmapanga tegevusel? 01.01.1996
Mitmepoolseid arengupankasid eristab
kommertspankadest just nende poolt väljastatavate laenude madalam intressimäär
ja pikem tagasimaksmistähtaeg. Eestis tegutsevatest arengupankadest tuleks ära
mainida Maailmapank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD), Euroopa
Investitsioonipank (EIB) ning Põhjamaade Investitsioonipank (NIB). Ühe
eeltingimusena nimetatud pankadelt laenude saamiseks liitus Eesti 1992. aasta
juunis Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF), kes hoiab hoolikalt silma peal
riigi rahapoliitikal.
Saadud küll suhteliselt soodsatel tingimustel,
jääb laen laenuks ning riigil tuleb see teatud aja möödudes tagasi maksta;
Eesti puhul jääb seni võetud laenude tagasimaksmise kõrgperiood aastatesse
1999-2000. Nimetatud rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide mõju laenu
võtvatele riikidele on aga märkimisväärselt suur. Kuna arengupangad (ja IMF)
soovivad olla kindlad, et nad oma raha kokkulepitud tähtaegadeks valitsuselt
tagasi saavad, üritavad nad kaasa rääkida riigi majanduspoliitika kujundamisel.
Loomulikult riik ka näiteks Maailmapanga eksperdi arvamusega tõsiselt arvestab,
kuna ei soovi enda jaoks ära lõigata võimalust uuteks laenudeks.
See rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide sageli
nähtamatu roll riigielu kujundamisel sunnib üle maailma üha uusi
valitsusväliseid organisatsioone (NGOsid) eraldama oma nappe ressursse, et
arengupankade tegevusel silma peal hoida. Eriti on rahvusvaheliste
finantsinstitutsioonide tegevuse uurimine ja kritiseerimine NGOde poolt
aktiviseerunud 1990ndatel.
1995. aasta suvel jõuti ka Ida-Euroopas
sinnamaale, et 8 riigi NGOd näitasid oma ühist huvi arengupankade tegevuse
uurimiseks regioonis ning moodustati ühendus
CEE BankWatch Network. Käivituvat ühisprojekti on juba toetanud kaks
mõjukat USA fondi ning see lubab ka ühenduse Eesti-poolsel liikmel, Tartu
Üliõpilaste Looduskaitseringil (TÜLKR) oma vastavat projekti arendada.
Juba enam kui kahe aasta jooksul on TÜLKR
koondanud arengupankade temaatikaga seotud kirjandust. Vastav “raamatukogu”
sisaldab juba üle paarisaja (peamiselt ingliskeelse) dokumendi, millest ligi
poole hõlmavad kõige erinevamate valitsusväliste organisatsioonide tehtud
uurimused ning kriitilised kommentaarid. Veel detsembrikuus on ilmumas TÜLKRi
informatiivse väljaande “Rahvusvahelised finantsinstitutsioonid, Ida-Euroopa ja
keskkond” esimene number, mida hakatakse levitama eelkõige Eesti
keskkonnakaitsega tegelevate organisatsioonide, aga ka valitsus- ja
ajakirjandusringkondades. Avalikkuse informeerimiseks üritatakse kasutada
teisigi väljundeid.