Maailmapanga ja IMFi aastakoosolek: probleeme on rohkem kui võite 12.10.1995
Traditsiooniliselt oktoobri algul peetav Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) aastakoosolek möödub sel aastal pigem teravatele probleemidele lahendusi otsides kui möödunud finantsaasta võite tähistades.
10.-12. oktoobrini Washingtonis Sheratoni hotellis peetavat Maailmapanga ja IMFi ühist aastakoosolekut sisse juhatades kutsus Maailmapanga president James D. Wolfensohn panka aega maha võtma ning enda ümber vaatama.
Järgmist Mehhikot püütakse vältida
Võib kahtluseta öelda, et vähemalt IMFile oli möödunud finantsaasta kurvaks märksõnaks Mehhiko.
Üle 10 aasta IMFi neoliberaalset majanduspoliitikat hoolikalt järginud Mehhiko jõudis peeso paratamatu devalveerimise järel 1994. aasta detsembris sisuliselt pankrotti. IMFi püüded süüd pigem Mehhiko valitsuse kaela veeretada pole olnud kuigi veenvad.
Selliste finantskrahhide vältimiseks on IMF otsimas liitlasi, et saada vajadusel ohu kõrvaldamiseks kiiresti oma käsutusse piisavaid finantse.
Nädalavahetusel Washingtonis kohtunud maailma kümne juhtiva tööstusriigi (G10) rahandusministrid ja keskpankade juhid kinnitasid valmisolekut anda vajadusel niisuguste finantskrahhide vältimiseks IMFi käsutusse 26 miljardit dollarit. See krediidiliin oleks IMFile avatud edasilaenamiseks riikidele, mis on silmitsi kriisiga, mis võiks tõsiselt ohustada rahvusvahelist finantssüsteemi.
Nii IMF kui Maailmapank saavad suure osa arengumaadele ning Ida-Euroopa ja SRÜ riikidele edasilaenatavast rahast arenenud riikide valitsustelt. Suurimad summad maksumaksjate raha paigutab nimetatud institutsioonidesse USA.
Ameerika Ühendriikides süvenev arusaam mõnede Maailmapanga projektide küsitavast tasemest on pannud president Clintoni väga ebameeldivasse situatsiooni. Clinton on lubanud eraldada järgnevaks kolmeks aastaks Maailmapanga hallatavale Rahvusvahelisele Arenguassotsiatsioonile (International Development Association, IDA) 1,25 miljardit dollarit, millest jõuab Kongressi vastuseisu tõttu IDAni tegelikult alla poole. USA eeskuju järgivad ilmselt ka paljud teised doonorriigid. See võib tähendada IDA eelarve vähenemist 6 miljardilt 3 miljardi dollarini.
Kongressi vabariiklaste rahulolematuse taga on Maailmapanga vähene edu vaeseimate arengumaade majandusliku olukorra parandamisel. IDA annab madala protsendiga pikaajalisi laene (sisuliselt arenguabi) arengumaadele, mille rahvuslik koguprodukt elaniku kohta on alla 580 dollari. Valitsuste poolt IDA-le järgnevaks 3 aastaks lubatud raha kättesaamist pidas Wolfensohn kõhklusteta hetke tähtsaimaks ülesandeks.
Bosnia küsib suurt raha
Riike, mis Maailmapanga ja IMFi aastakoosolekul suurte laenude saamiseks lobby teevad, on palju. Üks tähelepanuväärne delegatsioon on Bosnial.
Bosnia rahandusminister Neven Tomic on andnud mõista sõjast laastatud Bosnia vajadusest 3 miljardi dollari suuruse abipaketi järele. Hollandi algatatud ja Maailmapanga poolt augustis lõpule viidud uurimus näitas, et põhiliste infrastruktuuride taastamiseks Bosnia-Hertsegoviinas kuluks lähema kolme aasta jooksul 3 miljardit dollarit. Bosnia delegatsiooni sõnul on vajatav summa veel suurem, sest Bosnia kontrolli all olev territoorium on pärast augustit suurenenud.
Bosnia delegatsioon oli sarnase sõnumiga ka läinudaastasel Maailmapanga ja IMFi aastakoosolekul Madridis. Tollal delegatsiooni juhtinud välisminister Ifran Ljubijankic oli siis põhjendamatult nördinud, sest Madridis paluti Bosnialt vaid kannatust loodetavast finantside ootamisel. Ljubijankici silmad soovitud teotust ei näinud: tema lennuk tulistati sel kevadel Bosnia kohal alla. Loodetavasti õnnestub Bosnial Washingtonis käimas oleval aastakoosolekul mõjuvamalt esineda.
Washington
DC